Improstuudio

Lend 2/2018 PILT harjutuses...

Olen draama- ehk improringe juhendanud alates 2010 aastast. Tänaseks on neli n-ö lendu tiibu sirutanud ja draamaõpetaja Marju on kogunud kogemusi, teadmisi paljudelt erinevatel koolitustelt ning aktiivselt samal ajal tegutsedes. 

Draamaõppe kohta leiad rohkem ning juhendaja kohta  vaata siit

Aga lühidalt on draamaõpetus on aktiivõppe meetod, mis kasutab teatripedagoogika meetodeid, kuid eesmärgiks on just isiksuse areng. Läbi loovate, julgete, enesekindlust ja eneseväljendust arendavate tegevuste kasvab noore inimese vaim. Tegemist on metoodikaga, mis pärit 70a tagasi Inglismaalt (Peter Slaid) ja draamaõpetust on Soome koolides aktiivselt praktiseeritud juba 50 aastat. Uurimuste põhjal on draamaõpetus kasulik just gruppidele positiivseks grupidünaamika arenguks, mis omakorda on vastukaaluks tõrjumisele ja kiusamisele.

Nüüd on alustamas IMPROSTUUDIO Põlva Noortekeskuses

 igal teisipäeval 

kell 16.30-17.30 2.-5. klassi lapsed.

kell17.30-19. Ootame noori alates 6. klassist. 

Noorele on osalemine tasuta, kulud katab Põlva VV.  

NB! Selga mugavad ja liikumist võimaldavad riided. Näiteks miniseelik piirab võimalusi. 

Info: juhendaja Marju (5257058)

         noorsootöötaja Katrin (53874222)

****kodulehed, mida seirata
http://dramakids.com/
https://www.playmeo.com

Vaata AJALUGU:
Võnnu Noorteteater 
Võnnu Lasteteater

Mis on draamakunst!?

Teatri ja draama erinevus seisneb nende eesmärkides: teatrieesmärgiks on luua vaatajatele etendus; draamaõppe eesmärk on õppija isiksuse kujundamine. Teater on alati kas ühe, kahe või enama inimese "mängimine" vaatajatele, draamaprotsessis õpib inimene mängudes ja harjutustes läbi erinevate rollide iseennast leidma.

Draamaõppes kasutame rolli- ja lavastusmänge, mille põhiülesanne on: 

•lastele meeldivate emotsioonide ja rõõmu pakkumine; 

•loovvõimete arendamine; 

•esinemisjulguse ja -kogemuste võimaldamine; 

•eneseväljendusoskuste rikastamine. 

Niimoodi mängides kujunevad lastel terved ja ühiskonnas tunnustatud arusaamad õigest käitumisest, laienevad teadmised ja suureneb kogemuste pagas, areneb mõtlev, arutlev ning omaseisukohta omav ja seda õigel ajal õiges kohas väljaütlev laps, kes oskab loovalt suhtuda igasse oma tegevusse. Kindlasti areneb ka lapse sõnavara, keeleline väljendusoskus ning võime täiskasvanute ja eakaaslase jutust aru saada. (Raadik 2001, lk 4–5) 

Draamas töötavad ja kasutatakse järgmisi meetodeid: Harjutused ja mängud. Improvisatsioonid ja etüüdid. Teatrimängud. Dramatiseeringud. Tekstipõhine näitemäng.